Német-Norvég szótár »

keim norvégul

NémetNorvég
der Keim [des Keimes/Keims; die Keime] Substantiv
m

kimnoun

spirenoun

keimen [keimte; hat gekeimt] Verb
v

spireverb

keimfrei Adjektiv
adj

steriladjective

Keimpflanze

kimplante