Engels-Nederlands woordenboek »

prong betekenis in Nederlands

EngelsNederlands
prong [prongs] (branch)
noun
[UK: prɒŋ]
[US: ˈprɒŋ]

arm [armen]substantief
{m}

prong [prongs] (thin, pointed, projecting part)
noun
[UK: prɒŋ]
[US: ˈprɒŋ]

pieksubstantief
{m}

puntsubstantief
{m}

spitssubstantief
{m}

tandsubstantief
{m}