Dutch-English dictionary »

isolatie meaning in English

DutchEnglish
isolatie substantief
{f}

insulator [insulators](structure)
noun
[UK: ˈɪn.sjʊ.leɪ.tə(r)] [US: ˈɪn.sə.ˌle.tər]

isolation [isolations](state of being isolated)
noun
[UK: ˌaɪ.sə.ˈleɪʃ.n̩] [US: ˌaɪ.sə.ˈleɪʃ.n̩]

solitary confinement(forced isolation)
noun
[UK: ˈsɒ.lɪ.tri kən.ˈfaɪn.mənt] [US: ˈsɑː.lə.ˌte.ri kən.ˈfaɪn.mənt]

isolatiemateriaal substantief
{n}

insulator [insulators](substance)
noun
[UK: ˈɪn.sjʊ.leɪ.tə(r)] [US: ˈɪn.sə.ˌle.tər]