Tysk-Turkisk ordbok »

keim betyder på turkiska

TyskaTurkiska
der Keim [des Keimes/Keims; die Keime] Substantiv
m

embriyonnoun

tohumnoun

Keime pl

embriyon

tohum

keimen [keimte; hat gekeimt] Verb

filizlenmekverb

çimlenmekverb

keimfrei Adjektiv

steriladjective

sterilizeadjective

keimtötend

antiseptik