Nederlands-Duits woordenboek »

klank betekenis in Duits

NederlandsDuits
klank [klanken] m

der Hall [des Halls|Halles|Hall; die Halle|Halls]Substantiv

der Klang [des Klangs, des Klanges; die Klänge]Substantiv

der Laut [des Lauts, des Lautes; die Laute]Substantiv

der Schall [des Schall(e)s; die Schalle/Schälle]Substantiv

der Ton [des Tons, des Tones; die Tone, die Töne]Substantiv

klankleer substantief

die Akustik [der Akustik; die Akustiken]Substantiv

die Lautlehre [der Lautlehre; die Lautlehren]Substantiv

die Phonetik [der Phonetik; —]Substantiv

naklank m

der Widerhall [des Widerhall(e)s; die Widerhalle]Substantiv

naklank o

das Echo [des Echos; die Echos]Substantiv

samenklank substantief

die Eintracht [der Eintracht; —]Substantiv

die Harmonie [der Harmonie; die Harmonien]Substantiv

samenklank m

der Akkord [des Akkordes/Akkords; die Akkorde]Substantiv

der Wohlklang [des Wohlklanges, des Wohlklangs; die Wohlklänge]Substantiv

tweeklank m

der Diphthong [des Diphthongs, des Diphthonges; die Diphthonge]Substantiv

wanklank o

das MißklangSubstantiv

weerklank m

der Widerhall [des Widerhall(e)s; die Widerhalle]Substantiv

weerklank o

das Echo [des Echos; die Echos]Substantiv